Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

14. märts 2018

Isegi kui üldhariduskoolis antakse hea haridus ja tundub, et tehnoloogia pole üldse vajalik, siis mõeldes, mis ühiskonnas me elame ja kasvame, on see midagi, mille peame enda omaks tegema. Muidu on tehnika meist üle, mitte meie tehnikast. Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehes.

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Töötasin õpetajana koolis, kus tehnoloogia kasutust õppetöös igati toetati ja vahendid olid olemas, õpetajad ise ka tahtsid uusi asju proovida, neid lastele õpetada. Fantaasiale piire ei seatud. Kui oled ise aktiivne ja suhtled aktiivsete tegutsejatega, siis jääb mulje, et kõikides koolides on samamoodi, et kõik on hästi. Nüüd, olles teises rollis ja vaadates otsa arvudele, siis näen, et tegelikult olukord tehnoloogiaharidusega meie koolides igal pool nii tore ei ole, nagu mulle õpetajana tundus. Jätkuvalt on koole, kes veel ei oska vahendeid tahta või puuduvad oskused olemasolevate vahendite rakendamiseks.

Seda kinnitab ka eelmisel aastal Praxise poolt läbi viidud uuring «IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias», kust tuli välja, et kuigi peaaegu pooled (46 protsenti) õpetajad on oma õpetatava aine raames tehnoloogiaharidusega seotud tegevusi teinud, siis enamjaolt on see multimeediumite loomine ning tunduvalt vähem programmeerimine, robootika; mängude, rakenduste ja veebilehtede loomine. Nendes tegevustes hindavad õpetajad ka enda oskusi kõige nõrgemaks. 43 protsenti õpetajatest leidis, et nad soovivad end tehnoloogiahariduse teemadel rohkem täiendada.

Võrgustik toob kokku ja viib edasi

Laiemalt võttes kuuluvad ProgeTiigri programmi kõik haridusasutused, kes on saanud toetust seadmete soetamiseks, kelle õpetajad on käinud tehnoloogiharidusalastel koolitustel, kelle õpilased on osalenud ProgeTiigri õpilaskonkurssidel, kus tehnoloogilise kirjaoskuse õpetamine lõimitakse igapäevase õppetööga ning kus viiakse läbi robootika, programmeerimise jt tehnoloogiaringe. Seda silmas pidades võib öelda, et 2017. aastal oli ProgeTiigri võrgustikus 635 õppeasutust lasteaedadest kutsekoolideni.

Meie eesmärk on kaasata ProgeTiigri tegevustesse rohkem õpilasi ja õpetajaid, et tehnoloogiline kirjaoskus jõuaks tõepoolest igale poole. Tahame just oma võrgustiku abil jõuda koolide ning lasteaedadeni, kus tehnoloogiahariduse vallas tuge vajatakse ja oodatakse.

Minu suur soov on, et ProgeTiigri programmis osalevate inimeste silmad säraksid. Ainult koostöös sünnivad toreda asjad ja lähevad paremaks ka seal, kus veel ei ole. ProgeTiigri võrgustik ja sinna kuuluvad tegevõpetajad on teinud väga head tööd, kuid oluline on ka kohalike omavalitsuste toetus. KOVi huvi peaks olema see, et tema piirkonnas on kõikidel lastel tehnoloogiahariduses võrdsed võimalused ja vajalikud vahendid. Eestvedajana loodan leida uusi inimesi, keda võrgustikutöösse kaasata.

ProgeTiigri käpajäljed

Viis aastat on ProgeTiigrile väga tegusad olnud. 2014 kuni 2017 on ProgeTiigri programmist vahendite soetamiseks toetust saanud 446 õppeasutust, neist paljud mitmel aastal. Need vahendid on olnud nii lasteaedades ülipopulaarsed mesimumme meenutavad haridusrobotid Bee-Botid, mis aitavad programmeerimises esimesi samme teha, kui juba põhjalikemaid teadmisi eeldavad LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplektid, Raspberry Pi miniarvutid, Arduino arendusplaadid või 3D-printerid.

Valminud on ProgeTiigri veebipõhine kogumik õppematerjalide, juhendite ning õpistsenaariumitega, mida iga õpetaja saab oma ainetunnis rakendada. Kuna endiselt on puudu süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest, siis on sel aastal valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. Tähelepanu on pööratud ka õpetajate tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamisele, ProgeTiigri koolitustel on osalenud üle 4100 õpetaja.

Õpilaskonkursid on ProgeTiigri lahutamatu osa. Sel aastal on plaanis võimalikult suurt hulka lapsi ja noori haarav üritus, kus nad saavad enda tehnoloogiateadmisi proovile panna omaenda lasteaias või koolis. Ei pea ju alati pealinna kokku tulema, et võistlusülesandeid lahendada.

Aga kas saaks ka ilma tehnoloogiahariduseta hakkama?

Muidugi võib küsida, et kui õppeasutus tehnoloogiaharidusest ei huvitu, aga muidu saab kenasti hakkama ja õpilased-õpetajad-lapsevanemad on rahul, mis sellest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast siis sinna suruda. Aga ka sellise kooli õpilased peavad ühel hetkel jätkama õpinguid kõrgkoolis või astuma töömaailma. Kui nad nüüd põrkuvad kokku sellega, et ei saa tehnoloogiaga hakkama, siis võib see oluliselt noorte tulevikku mõjutada. Isegi kui üldhariduskoolis antakse hea haridus ja tundub, et tehnoloogia pole üldse vajalik, siis mõeldes, mis ühiskonnas me elame ja kasvame, on see midagi, mille peame enda omaks tegema. Muidu on tehnika meist üle, mitte meie tehnikast. Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus.

Minu käest on küsitud, kui kaua ProgeTiiger kestab? Kas aastaks 2020 on digi- ja tehnoloogiaoskustega meie koolides kõik nii hästi, et toetavat programmi pole vajagi?

Tehnoloogia areneb kogu aeg – tulevad uued seadmed ja vahendid ning õpetajad vajavad uusi materjale ja koolitusi. Meil on hea positsioon tehnoloogiahariduse andmise toetamisel Eestis, on olemas vajalikud kogemused ja toimiv õpetajate võrgustik. See ei tohiks kaduda. Kokkuvõttes tegutseme ju ühe eesmärgi nimel – et lapsed oleksid head probleemilahendajad, et neil oleks teadmine, kuidas asjad töötavad, et tarbijatest saaks loojad.

Artikkel ilmus 13.03.2018 Postimehe arvamusrubriigis.

Lisa kommentaar

Email again: