IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm


Eesti IKT sektoris valitseb jätkuvalt suur tööjõu puudus. IT Akadeemia programm on aastaid tegutsenud selle nimel, et IKT kõrghariduse kvaliteet tõuseks ning tööjõu turule suunduks enam kõrgharitud spetsialiste. Täna on selge, et sellest ei piisa ning hädavajalik on tähelepanu pöörata ka IKT tasemeõppe (kutsehariduse) populariseerimisele ning õppekvaliteedi tõstmisele. Kutseharidusse õppima asumine peab muutuma atraktiivsemaks, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetsemaks ning enam õppijad peaks suunduma pärast lõpetamist edasi õppima rakenduskõrghariduse või bakalaureuse tasemeõppesse. Oluline on õpilast toetada viisil, et tal oleks võimalus ja motivatsioon nii oma õpinguid lõpetada kui neid tulevikus elukestvalt jätkata.

Seatud eesmärkide saavutamiseks alustas IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm.

Esimese suurema tegevusena on uuendatud Tarkvaraarendaja eriala õppekava.

Parendatud õppekava sisu leiad siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/119072019001

Uuendatud õppekavas on oluliselt rohkem IT aineid: programmeerimist, veebi-, mobiili- ja pilverakenduste loomist, saadakse teadmised tarkvara arendusmeetoditest, andmebaasisüsteemidest jne. Selleks, et kutsekooli lõpetades oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus matemaatikat, eesti keelt ja inglise keelt. Õppida saab nii eesti kui vene keeles.  Õpe kestab kokku 4 aastat, viimane aasta koosneb suuremas mahus praktikast. Õppe lõpetaja saab 4. taseme kutsetunnistuse, millega on võimalik asuda tööle nooremtarkvara arendaja kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. Õppe käigus tehakse tihedat koostööd tööandjatega. Tööandjad panustavad ka õppekava pidevasse arendusse ja praktika võimaluste pakkumisse, et õpe vastaks tööturu vajadustele. 2020. aastal toimub vastuvõtt nii tarkvaraarendaja kui IT süsteemide spetsialisti õppekavale, kus esimene õppeaasta on ühine. Pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine ja siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kummal suunal ta tahab õpinguid jätkata. Võrreldes kõrgharidusega annab uus õppevõimalus väga heal tasemel praktilise hariduse. Selleks, et karjääriredelil edasi liikuda on võimalik kõrgkoolis edasi õppida.

Õppekava uuendamisega paralleelselt on vajalik kaasajastada olemasolevat õppevara.

Vastavalt uuendatud õppekavade sisule tuleb luua süsteemsed õppematerjalid õppijatele, lisaks juhendmaterjalid õpetajatele.  Õppematerjalid peavad toetama aktiivõppemeetodite rakendamist, sotsiaalsete oskuste arendamist, õppeprotsessi diferentseerimist lähtuvalt õppija erinevatest vajadustest, teadmiste ja oskuste kontrollimist, interaktiivset tagasi- ja edasiside andmist õpetaja poolt. Õpivara on sisult ja vormilt kvaliteetne, sihtrühma ja õppimist toetav, motiveeriv, interaktiivne, kasutajasõbralik. Õppetöö läbiviimisel tuginetakse täiendatud õppematerjalidele, kasutatakse enam projektipõhist, probleemipõhist õpet.  Oluliselt peab suurenema rühmatöö osakaal, et õpilane õpiks eesmärke seadma ja vastutust võtma ning oskaks arendada meeskonnatöö oskusi. Koostöös ettevõtetega luuakse praktilised ülesanded, simulatsioonid, õpimängud, didaktilised õpetajaraamatud jne.

Projekti tegevusi toetatakse osaliselt Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001)